Jaanuar ongi l2bi selleks korraks j2lle. Eile istusin terve p2eva kodus kamina ees. Kui tuli v2iksemaks j2i, viskasin puid juurde. Igasuguseid m6tteid tuli. Nukraid. Huvitavaid. Et n2e, ei saanudki sellesse kooli sisse, kus tahtsin j2rgmine aasta edasi 6ppida. Et n2e, vanemaks saan varsti j2lle. Et edasi peab minema, aga vahel ei teagi kuhu. Et kui ei tea ja ei taha ja ei oska ja ei saa, siis "K6ik mu allikad on Sinus!" (Psalm 87:7). Ja et nii ongi.
Kahju, et nii läks :( Aga sulgub üks aken, avaneb teine, eks ole?
ReplyDeletePöidlad pihku!