Kohaliku gymnaasiumi noored esitasid kolm p2eva j2rjest oma kooli auditooriumis muusikali "Damn Yankees". Mul j2i suu lahti, kui vaatamas k2isin. Ei saanudki peaaegu aru, et koolinoorte muusikal see oli. K6ik oli nii p2ris. Lava ees oli orkester- viiulid, tshellod, trummid, puhkpillid - koosseis ainult 6pilastest (va dirigent). Lava dekoratsioonid olid super. N2itlejad esinesid, tantsisid ja samal ajal laulsid nagu professionaalid. Peaosaline oli yks mu kunagine tuttav ToniAnn. Lisaks veel teadsin yhte klaveri6pilase venda ja yhte poissi kirikust. T2itsa l6pp kui andekad niimoodi laval. Ma ei tea, miks see mulle nii yllatav v6i uskumatu oli. Umbes nagu ootasin midagi viletsamat. Et laulmist yldse pole. V6i kui on, siis yks-kaks inimest v2riseva h22lega. Ja orkestrit pole ka. Et muusika tuleb makist v6i siis heal juhul keegi saadab klaveril. Et kellelgi l2heb 2kki osa meelest 2ra. Et on yhes6naga selline tavaline kooliteatri tykk.
Ma olin ju ka kunagi kooliteatris. Mingit lehmanaist m2ngisin yhes tykis. "Alleaaa" pidin mingites kohtates ytlema ja yle lava keerutama. Omast arust k6va tegija. Kuidagi n6me tunne hakkas sellele tagasi m6elda p2rast "Damn Yankee'de" n2gemist kyll.
No comments:
Post a Comment