Lugema olen j2lle hakanud

Lugema olen j2lle hakanud. Pyyan j2rge pidada k6ikide nende "Minu..." sarja raamatutega. Praegu olen Minu Mongoolias. Ja veel on pooleli Elizabeth Gilberti "Eat, Pray, Love". Meeldivad ainult m6ned laused. Huvitavad ytlemised. Ja see, et teatud m6tted panevad edasi m6tlema. Aga muidu yldse ei meeldi. Millegip2rast enam ei meeldi. Sest k6ikides nendes reisiraamatutes kordub v66rsile minemise teema. K6ik otsivad midagi. L2hevad kuhugi. J2tavad oma senise elu ja suhted ripakile v6i pooleli. Ja l2hevad. Julgelt. Kadedusttekitavalt vapralt. Ja v2idavad, et leiavad selle, mida elu aeg ja sydamep6hjas ja alati ja kogu hingest otsinud on. M6ni ei leia ka, aga leiab siis midagi muud, millest terve raamat kirjutada. Mitte et ma autoreid ei usuks. Ise olen ka k2inud ja l2inud ja otsinud ja nii m6ndagi leidnud. Aga vanaks vist hakkan j22ma. V6i on lihtsalt mingi selline periood, et ei taha koguaeg lugeda kui tubli keegi kuskil j2lle on. Naljakas, aga tahaks lugeda pigem sellest, et keegi kaevas aiamaad v6i pesi aknaid. Ja oli rahul. Et postiljon t6i kirja. Ja kiri tegi meele heaks. V6i hoopis, et elu on raske. Suhted on rasked. Vahel. M6ned inimesed on rasked. M6ned t66d on rasked. M6ned 6iged asjad teha on rasked. M6ned asjad elust aru saada on rasked. Aga samas v22rt pingutamist. Elulugusid vist peaksin hoopis lugema. Ja ajalooraamatuid. Mitte reisikirju. Tuleb meelde, et eelmisel suvel loetud Imbi Tanilsoo "Minu pere lugu" oli selline raamat, mida loeks veel.