Kolm raamatut on praegu pooleli- Kalle Nurga, Peeter Lastingu "100 aastat Luhametsa kyla V6rumaal", Aili Viitari " "Siberi-raamat" ja siis s6branna Eha Remmeli luulekogu "Hesperus-Ehat2ht". Viimast loen enne magamaminekut. Yks-kaks luuletust korraga, muidu saab liiga palju. Ei j6ua l2bi m6elda. Hea tunde annavad Eha luuletused. Tahad ilus ja hea olla. Uskuda. Armastada.
"Siberi-raamat" viib nagu nimigi ytleb Siberisse. Kui loen, mul on selline tunne, et olen ise ka seal. Ja seal on nagu on. Lapsed lasteaias n2iteks s66vad iga p2ev sama suppi odratangude ja kartuliga. Ja keegi ei virise, et ei maitse.
Luhametsa kyla raamat on autorite uurimist66 V6rumaa yhe kyla muutumisest 100 aasta jooksul. Kuidas lapsed kasvavad suureks, majad lagunevad. K6ik muutub. Praegu on suvi, aga tean, et kui sygis tuleb, tuleb mul ka see tunne kui seda raamatut lugedes. See tunne, et miski ei kesta. Nukker aga paratamatu.
No comments:
Post a Comment