J2lle September, see va tarkuse kuu. Kevadel kui kirja sain, et olen Stony Brooki University'sse vastu v6etud, tundus see algus nii kaugel. Nyydseks olen kaks n2dalat juba koolipinki nyhkinud. Ikka nii, et hommikul 9-st kohale. Esimene loeng kuni 12ni. Siis tund aega l6unapausi. Siis teine loeng 1-4-ni ja kolmas 4-6ni. Kursusel on 64 6pilast. K6ige vanem on 61. aastane. Noorimad on 20-ndate alguses. Esimene Meditsiinilise Matemaatika test oli kaks p2eva tagasi. 85% pidi saama, et kursusel j2tkata. Aga tegelikult, ega ise ka ei taha ennast sellisel inimesel ravida lasta, kes ravimeid ainult n2iteks 50% t2psusega arvutada oskab. V6i 60% v6i 70 v6i 80%. Sellep2rast 85% tundub 6ige. V6i 2kki peaks yldse 100% olema olnud?
Loengud on praegu sellised teoreetilised - fundamentaalsed alused..., perspektiivid..., hindamine... . Kaks n2dalat veel ja siis oleme sealsamas Stony Brooki haiglas, 10 korrust meie klassiruumidest k6rgemal patsientide k6rval nende voodilinu vahetamas, neid pesemas, verer6hku ja hingamissagedust m66tmas. Praegu teeme samu asju yksteise peal "bed-labis" ehk siis voodi-laboratooriumis. Vahel m6tlen, et huvitav, kas see valges kitlis palatisse sisseastumine saab sama jube olema kui kunagi esimest korda 6petajana klassi ette minna? Kas mind kuulatakse? Kas minust saadakse aru? Mis siis kui ma midagi teha v6i 6elda ei oska? Yks 6ppej6ud ytles, et ainus t66riist, mis mul kasutada on, on MINA ise.
Vot nii.
Ja m6ned me kursuselt arutavad juba selle yle, et kus ja kui kalli l6pupeo peaks tegema.
No comments:
Post a Comment