Teatris k2isin eile. Ugala teater m2ngis Manhattanil Eesti majas tykki "Kogujad". Lugu r22kis kahest vennast, kes elasid 20.sajandi alguses Harlemis. Nad otsustasid teadmata p6hjustel igasugused suhted v2lismaailmaga 2ra katkestada. Elasid oma rikastelt vanematelt saadud majas. Kogusid asju. Haiguslikult. v6i haiglaslikult. Selles m6ttes, et peale nende surma t6steti 180 tonni prahti nende majast v2lja. T6estisyndinud lugu, samas kes seda t2pselt teab, millest nad omavahel r22kisid v6i miks nad asju tegid n6nda nagu nad tegid. Keegi rootsi kirjanik kirjutas selle n2idendi. Meile Davidiga t2itsa meeldis. David seda lugu nendest kahest vennast teadis. Ylej22nut pidin talle t6lkima. Ja saal oli rahvast t2is. Noori ja vanu. Palju selliseid "paksu suuga" eesti keele r22kijaid.
Muidu on nii, et olen koolis, koolis, koolis. Eelmine n2dal tegin esimese eksami. Haiglas teeme "clinical rotatione". Respiratory department. Hingamishaiguste osakond v6i misiganes see eesti keeles on. Neljap2eval sidusin yhe mehe lamatise haava ja puhastasin ta hingamisteed ja j2rsku kadus pilt eest 2ra. Hakkas palav ja koperdasin palatist v2lja. K6ht oli tyhi ja palav oli maskiga ka. Muidu on ok.
Ja sygis on. T2na hommikul oli 2rgates vastikult kylm, tegin kaminasse yle pika aja tule. 6pin med-mathi. Arvan alati, et l2heb tund-kaks. Ja alati l2heb terve p2ev. Liiga p6hjalik olen, mis puutub kodut66desse.
No comments:
Post a Comment