Terve jaanuari olen siin New Yorgis yksi olnud. See t2hendab koerad on ka ja Roni, too kodutu mees, keldrikorrusel. Suvel kui talle 66maja pakkusime, m6tlesin, et see saab kolmeks kuuks olema. Kolmest kuust sai neli, siis viis, nyyd juba kuus. Mis siis ikka. M6tlesime Davidiga, et aitame tal raha koguda, et siis saab omaette korterisse kuhugi, jalad alla. Aga kui inimene koguaeg halbasid valikuid teeb, siis saab l6puks jaks ja kannatus otsa. Ei viitsi mina enam teda kuulata. Et kui vastik ta eksnaine on, ja tolle ema. K6iki neid rahamuresid. Et pankrotti l2heb. Et v6ttis t66tu abiraha samal ajal kui ise t2iskohaga t66l k2is. Et see on tegelikult vargus ja sellp2rast v6ib vangi minna. Ja k6ik need teised asjad, mis ta valetanud on. Meile. Ja millest me ei r22gi. Sest me Davidiga pyyame kenad olla. Ja aidata. Ja aru saada. Tunnen, et olen paha, sest TAHAN, et ta minema l2heks. K6ikide oma probleemidega. Villand on syymekatest, mis mul selliste m6tete p2rast on.
Istun kamina 22res ja loen Helgi Sallo elust. Hoopis parem on. V2ljas on lumi. Eile 2rkasin kl 6-st, et seda rookima minna. Oli pime ja m6ned naabrid rookisid oma majaesiseid ka. Nii m6nus tunne oli. Lund muudkui sadas juurde. Ja mina nagu v6itlesin sellega. Nagu mingi jube t2htsa asjaga. T2na tunnen 6lgades ja seljas, et olen mingeid muskleid seal kasutanud. Ja avastasin, et mulle meeldib kohvi vahukoorega. Ja p2evauned meeldivad mulle ka.
No comments:
Post a Comment