Olen viimasel ajal...

Olen viimasel ajal palju ebav6rdlusest m6elnud. Et p6him6tteliselt sinu postiindeksist s6ltub see, kui suur risk sul teatud haigusteks on. V6i su eluea pikkus. Et me k6ik puutume stressiga kokku elus. Aga vahendid ja v6imalused stressiga toime tulla on erinevad. Olin paar n2dalat tagasi kodutute varjupaigas. Ja siis vanadekodus v6i psyhhiaatriahaiglas. Vahel s6idan autoga ringi m66da erinevaid linnaosasid. Osad linnaosad on sellised, kust paistavad suured majad, ilusad aiad. Inimesed jooksevad pargis, teevad trenni. K2e-jala juures on kallid butiigid, restoranid, supermarketid v2rske toiduga. Ja siis on need teistmoodi linnaosad, kus t2navad on augulised, majad on v2iksed ja tihedasti yksteise k6rval. Parke ja k6nniteesid pole. Butiike ka pole, on autoremondi t66kojad, pesumajad, odavat r2mpstoitu t2is poed. Ja inimesed, kes on paksud, elust ja t66st 2ra kurnatud. Ma vahel m6tlen, et kellel on siin riigis hea elada? Kellel on v6imalused? Kellel hea tervis? Arstid ravivad haigeid, aga uuringud n2itavad, et sotsiaalsed tingimused - t66, mida me teeme; raha, mida teenime; koolid, kus 6pime ja naabruskonnad, kus me elame- m6jutavad meie tervist sama palju kui geenid, meie k2itumisharjumused, ja arstiabi k2ttesaadavus.