Sunday, April 24, 2011

Ylest6usmispyhad!

Ylest6usmispyhad! Siin on selliste pyhade t2histamine suure perekonnaga koos v2ga tavaline. Hommikul minnakse kirikusse. K6ikidel pereliikmetel on selleks puhuks uued kleidid-seelikud-pyksid-ylikonnad ostetud. Ilusates heledates v2rvides. M6ned naised panevad kybara ka p2he. Mina panin enda meelest niisama ilusa lilla seeliku selga, Joy tuli v6ttis kl 8 peale, et j6uda 8.30-ks tema kirikusse jumalateenistusele. Ja siis s6idab terve suguselts kellegi juurde ylest6usmispyhade l6unas66gile, tehakse kingitusi ja ollakse r66msad. Mind kutsuti ka paarisse kohta, otsustasin, et astun korraks sisse nende inimeste juurde, kellelt Davidiga korterit yyrime. Davidit muidugi kaasas polnud. Ise m6tlesin, et j2in 15 minutit hiljaks, k6ik on kindlasti juba kohal ja istuvad lauas. Yllatus-yllatus. Enamus inimesi tuli siis kui mina umbes tunni aja p2rast lahkuma hakkasin. Mul oli sada paberit vaja j2rgmiseks n2dalaks vaja valmis kirjutada. Polnud aega seal kypsiseid ja juustu n2ksida ja oodata, kuidas inimesed ei tule ega tule. Ja tunni ajaga said k6ik t2htsad jutud pererahvaga 2ra r22gitud. L6unas66k toodi hiljem mulle taldrikul korterisse k2tte. Nii armas.
Tulin oma koju, oma pisikesse korterisse, oma koerte ja asjade juurde. Ja m6tlesin, et tahaks sibulakoortega mune v2rvida. Tahaks kaseoksad vaasi tuua ja pungade puhkemist vaadata. Tahaks, et David oleks juba tagasi Kaliforniast. Yksi on niru.

No comments:

Post a Comment