Vahepeal m6tlesin...

Vahepeal m6tlesin juba, et olen siin Islandias uue elukohaga 2ra harjunud. T2na 2rkasin ja viisin koerad jalutada. Sellest on meie igahommikune rutiin saanud, et teen siin kvartalite vahel 20-minutilise jalutusk2igu ringi. Nyyd kevadel on k6ik 6ites ja ilus. T2na hommikul yks naine hakkas 6iendama, et 2rgu ma lasku koertel pissida tema muru peale. Baxter just lasi sortsu puu peale. Ytlesin, Ok. Kui edasi k6ndisin siis millegip2rast mul midagi murdus ja hakkasin nutma. J2rsku tundsin, kuidas ma vihken seda, et terve see Long Island siin on perfect-looking maju t2is. Kui Davidiga oma majas elasime, olime ainukesed terve t2nava peale, kellel v6ililled muru sees kasvasid. Ja nyyd- meeleheitlikult pyyan iga koerte sitatyki muru seest v2lja kookida. Ja siis saan ikkagi 6iendada, et lasin koertel muru peale pissida. Ma ei tea, koguaeg on mingi hirm midagi valesti teha- valesti auto parkida, valesti prygi v2lja panna, valesti koertega jalutada, valesti liiga palju myra teha, valesti..., valesti... See eestlase tunne l66b nii v2lja, et tahaks v6imalikult eemale naabritest, v6imalikult v2he kedagi n2ha, v6imalikult v2he n2htud olla. Siis ei k2i kellelegi n2rvidele ja ei saa pahaseks teiste peale ise ka.