Kaks asja on, millest tahan kirjutada. K6igepealt sellest, et n2dalavahetuseks oli meid Bostonisse pulma kutsutud. Boston on New Yorgist meie kodust umbes 6 tunni autos6idu kaugusel. Kuna olime samal ajal ka Cape Codis puhkamas, said k6ik pidulikud pulmariided riidenagi otsas kaasa v6etud. Kui ennast pulmaminekuks valmis s2ttisin, oli oma toreda musta kleidi ja p2rlitega peegli ees uhkustada tore ainult sinnamaani kui avastasin, et olin kaks t2iesti ERINEVAT musta kinga omale kohvri pannud. T2iesti paanika l2ks lahti. Pyhap2eva 6htu. Poed kinni. Mina kodust 6 tunni kaugusel. David soovitas kahe erineva kingaga minna!!? Mis loomulikult ei tulnud k6ne alla. Teine variant oli tennised....Ja kolmas- pl2tud...Valisin pl2tud. 
Teine story v6ttis aset eile. S6itsime Davidiga hommikul trenni kui David arvas, et ta n2gi kiirtee 22res kilpkonna. Suurt. Keerasime auto ringi, s6itsime tagasi. Ja oligi kilpkonn. David t6i ta autosse. Tahtis mulle sylle anda, et hoiaksin. Mina va maalapsena aga kardan ju kilpkonni ja igasuguseid selliseid loomi.... David siis hoidis oma syles. S6itsime kohalikku parki ja panime kilpkonna vette. P2rast m6tlesin, et kui hea, et David oli 6igel ajal 6iges kohas. Vaeseke oleks v6inud ju seal tee 22res surma saada. Ja huvitav kui palju sadu inimesi sellest kilpkonnast seal kiirteel temast m66da s6itsid ja midagi ei teinud???
No comments:
Post a Comment