Hoopis..

Hoopis teistmoodi on me cross-country reis v2lja kujunenud. Esimesel p2eval l2bisime New Yorgi, Pennsylvania, Davidi t2di ja onu juurde. Edasi s6itsime l2bi Marylandi ja West Virginia. 66sel 66bisime Mammoth Cave National Pargis, Kentuckys- maailma k6ige suurema koopa jalamil. Magasime telgis, kuigi v2ljas myristas, l6i v2lku, sadas terve 66. Koerad ka l6puks ei teinud enam v2ljagi. J2rgmine p2ev j2tkasime l2bi hobusefarmide Kentuckys, Tennessee, 6htuks j6udsime Hot Springs National Parki, Arkansases (nagu plaanitud). J2rgmine p2ev j2tkasime l2bi Arkansase, Oklahoma, Texase kuni New Mexiconi. New Mexicos 66bisime k6rbes mingi puu all. Puu oli nahkhiiri t2is. Ja siis edasi j2rgmisel p2eval New Mexicost Arizonase suunas. Petrified Forest National Park, Flagstaff, Sedona (ilus!), Grand Canyon National Park. Ja siis Williams! Ilus, tore, v2ike linn. Nagu Radiator Springs sellest Autode filmist. Ajalooline Route 66 l2heb siitki l2bi. Ja siit oleks olnud veel yhe p2eva tee Los Angelesse. Sinna pole me j6udnud. Sest me auto l2ks katki. Pyhap2ev- k6ik kohad kinni; Esmasp2ev- Iseseisvusp2ev- k6ik kohad kinni; Teisip2ev- leidsime mingi autoparanduskoha. Me olime kl 7 hommikul juba platsis. Autoremondimees John tuli oma majast v2lja. Ma algul vaatasin, et nii kummaline mees- n2gu pesemata, riided 6lised. Juuksed pysti peas. R22kis uniselt ja aeglaselt. Nagu pidu oleks terve 6htu pannud ja siis nyyd meie 2ratasime yles. Aga p2rast selgus, et ta vist ongi selline. N2itasime talle oma auto ette. Ta t2pselt ei teadnud, et mis autol viga, terve p2ev mutitas ja putitas. 6igeid osi polnud, need tuli tellida kuskilt. Telliski siis, kui auto tellimusega kohale j6udis, selgus, et meie auto jupid olid maha j22nud. Meie Davidiga ja oma koertega istusime terve p2eva autoremondit66kojas mingi vana v2ljat6stetud auto istme peal, p2ike p6letas n2kku. Johni isa m2ngis taustal suupilli. Uni tuli. Aga John muudkui r22kis igasugustest asjadest. David r22kis vastu ka. Mina ei viitsinud. Naersin, kui arvasin et nalja koht oli. Myhatasin vahel niisama. Kui enam tukkuda ei viitsinud, lugesin Lev Tolstoid. Nii hea oli, et l2ks meelest 2ra see ootamine. Ootame aga t2na ka. Ja arvatavasti veel kes teab kui kaua?. Siin kuskil Williamsis, Arisonases- kohas, millest ma midagi ei teadnud varem. Los Angeles, meie reisi sihtpunkt, on 8 tunni kaugusel. Vahepeal on miilid ja miilid, kus mitte yhtegi linna v6i asulat ei ole. K6rb lihtsalt ja m2ed. P6letav p2ike. Vahel m6tlen, et vat mis siis kui auto seal oleks katki l2inud?