Eestlane olla on uhke ja h22...?

Eestlane olla on uhke ja h22...? Peaaegu iga p2ev keegi kysib, et kust p2rit olen. Alati on mul kuidagi ebamugav 6elda, et - from Estonia. Enamus inimesi vast on kuulnud midagi Eestist, aga kedagi ei huvita see koht, keegi ei kysi midagi selle kohta. Keegi ei r22gi meie keelt. Kui ytlen, et MINA r22gin, siis see on nagu mitte-midagi. Mind h2irib see. M6tlen vahel kui popp oleks 6elda, et olen Prantsusmaalt v6i Saksamaalt v6i Austraaliast. V6i isegi Rootsist. Eestil on see endise n6ukogude liidu maik juures. Ida-Euroopa. Nendele, kes midagi ei tea ma vahel seletan, et Skype on meilt ja et meil on e-valimised ja emapalk. Riigi-eelarvelised 6ppekohad ylikoolis. Ja tasuta tervisekindlustus vanuritele, lastele, rasedate. lJa laulupeod ja rahvatants. Ja k2sit66tunnid koolis, kus k6ik tydrukud 6pivad sokke ja kindaid kuduma (v6i v2hemalt vardaid k2es hoidma). Ah t6esti? Ok....Vahel tahaks, et keegi ytleks, et oh kui 2ge. Keegi ei ytle. Ise peab kekkama.
Suvel kui Davidiga Eestisse reisisime ja suvaliste inimestega lennujaamas r22kisime, j2i vestlustest alati selline tunne sisse, et meil saab Davidiga kuidagi jamam puhkus olema kui neil, kes Inglismaale v6i Itaaliasse s6idavad. Seda, et Eestis ka lahe on peab kuidagi t6estada oskama.
Ja ometi ei vahetaks oma rahvust ja p2ritolu mitte millegi vastu. Paar p2eva tagasi olin oma kliinikumi kaaslastega haiglas l6una pausil. R22kisime oma p2ritoludest. K6ik r22kisid, et on 25 % seda rahvust ja 25 % toda ja siis veel kolmandat ja neljandat. Mina ytlesin, et olen 100 % eestlane. Siis tundus kyll, et olen yks puhas t6ug k6ikide nende krantside hulgas.