Sellel n2dalal olen yksi kodus. David on Kalifornias konverentsil. Maja on pool tyhi. Ja mul on meelest 2ra l2inud, kuidas on yksinda elada. Yldse palju asju on meelest 2ra l2inud. N2iteks see ka, et kuidas Eestis elada oleks. Vahel m6tlen ennast sinna. Et r22gin eesti keeles. Et kevadet peab ootama kaua. Ja suvi on lyhike. Ja sygis on juba septembris kylm. M6tlen ennast siis siia. Et huvitav, kes ma siin olen? V66ramaalane, sisser2nnanu, alien... Nagu yhtaegu tahan, et inimesed teaksid, et ma olen v66ras, et ma olen mujalt ja et mujalt on parem. Teisest kyljest ei taha ka. Saad sa siis aru, mida tahad v6i ei taha.
Yleeile 6htustasin Caroli, Davidi ja nende lastega. Peale 6htus66ki Julia m2ngis tshellot. Jube ilus oli. Muusikud on andekad. Kuulad neid ja mingi ilus tunne tuleb su sisse. Oled hetkeks nagu kuskil 2ra.
Eile k2isin Kevini ja Margareti juures 6htus66gil. Kevin r22kis kunstist ja oma kunsti6pingutest Itaalias. Et Ameerikas on kunsti eesm2rk r6ve olla. Kui terve yhiskond v22rtustab lapsi ja ilu ja armastust, siis kunst peab n2itama laste piinamist, elu pahupooli, inimeste allak2iku, surma jms. Itaalias Firenzes, kus Kevin 6ppis, on pigem nii, et elu on ilus, inimesed on ilusad - nyyd maalime seda nii. Kevin on see Euroopa laadi m6tlemisega kunstinik. Tema kunst on ilus. Davidi kirikus on yks vana mees. Kevin ytles, et ta tahaks seda vana meest maalida, sest ta on nii siiras. Ma tahaks nagu see vana mees olla.
No comments:
Post a Comment