Wednesday, April 28, 2010

Tunnen iga ihurakuga...


Tunnen iga ihurakuga, et praegu on kasvamise aeg. Puud kasvavad. Lilled kasvavad. Panin aiamaal esimesed kylmakindlad seemned maasse. Need seemned kasvavad. Mina kasvan. Ei ole ju veel seal, kus tahaks olla. Ei tea, kas kunagi yldse tuleb see aeg, kus v6id 6elda, et nyyd olen p2ral. Nyyd tean k6ike. V6i pigem, et nyyd olen inimesena valmis. Ikka on alati see igatsus, mis n2pistab tagant kuhugi. Mats Traat kirjutab "Ingeris" nii:
"Jah, elada ebakindlalt, kuid k6hklemise krambita, julgeda alati valida, otsustada, j22da iseendaks. Kuidas tunnetada iga hetk elu t2iust, et poleks tyhje p2evi, talveund, tuimust? Et oleks rakendatud k6ik - hing, keha ja intellekt. Et elaks praegu, tegelikult, t2na - mitte mingis umbm22rases umbunud ootuses, kujutelus..."
Heh, mina tahan neid ootusi ja kujutelusid ikkagi ka. Tahaks unistusi ja nende teokstegemist. Uusi kevadeid ja kasvamise aegu. Aga veel tahaks, et see kasvamine poleks mingi eneseteostamine v6i kuitahes maksimaalne iseenda 2rakasutamine ainult. Ma ju tean ja usun, et independent from God we can't make life work. Sellep2rast tahakski kasvada. K6rgemale k6igepealt. Ja siis sygavamale.

1 comment:

  1. Kullakse, Sa kasvadki ja aina targemaks, paremaks....

    ReplyDelete