See semester on peaaegu...

See semester on peaaegu m66das. M6nel p2eval olen 2rganud 3-st, et 6ppida. V6i 5-st nagu t2na. T2na tegime "performance exam'it. 30 minutit, kolm elundkonda- syda/veresooned, kopsud ja k6ht tuli l2bi uurida. Alustades vaatlusega, katsumise, "percussimise" ja l6petades kuulamisega. Mitte midagi vahele j2tmata. Mulle meeldis mu kliinikumide grupp, mu 7 kaasyli6pilast, kellega koos yhes ja samas kohas praktikatel k2isime. J2rgmisel semestril l2hevad k6ik omateed, erinevatesse haiglatesse-kohtadesse. Ja see on kurb natuke. T2na istusime eksamitegemise vahepeal ja ajasime juttu. Oma tulevikuplaanidest. Hinnetest. 6ppej6ududest. N2itasime pilte oma meestest, lastest, naistest. M5nus selline "samas paadis" olemise tunne oli. Kunagi kui kool algas kartsin k6ige rohkem, et j22n kuidagi yksi ja et ei leia oma kohta. Ja t2na kui tagasi koju koolist s6itsin, m6tlesin, et Jumal kuidagi alati annab inimesed mu ellu, kellega tead, et oled samal teekonnal. Ja selle hea tunde kui tead, et pole yksi.