Olen alati...

Olen alati m6elnud veits kentsakalt inimestest, kes kuhugi hiljaks j22vad ja siis vabandavad, et oi, mu 2ratuskell ei helisenud. Alati m6tlesin, et kui tobe vabandus see on ja kuidas saab, et kell ei helise? Puhas unimytsisus. Laiskus. Lollus. M6tlesin nii kuni t2nase hommikuni. Sest eile l2ksin ilusti vara magama. 2ratuskella st oma mobiili panin kl 5.30ks helisema, sest pidin kell 7 oma viimasel praktikal olema. Ja praktikal on k6ik minutid loetud. Sinuga arvestatakse. Sind oodatakse. Sul on kohustused...Ja viimasel praktikal muidugi sind hinnatakse. Kui silmad kl 7.15 lahti tegin, oli PAANIKA. Mida v2rki????Miks mu kell ei helisenud? V2risesin yle keha 6udusest kui 5 minutiga dushi all k2isin, tagurpidi pyksid jalga panin, l22tsed silma, veidi kreemi n2kku ja autosse jooksin. Ma ei ole kunagi sisse kuhugi maganud. Ma ei ole kunagi mitte yhessegi praktikasse hiljaks j22nud. Ma ei ole kunagi mitte kuhugi hiljaks j22nud (liialdus muidugi). Ma ei ole kunagi pidanud vabandama, et miks mind pole. Ma ei ole kunagi sellist tynga oma kellalt saanud. Kuni siis t2nase hommikuni. No panin kella helisema, aga EI helisenud. Ei tea mina miks. 6udne tunne oli yles 2rgata. Pool unise peaga m6tled ja liialdad igasuguseid asju veel kokku. Et nyyd on k6ik l2bi. Terve p2ev oli see paanika tunne sees. Isegi siis, kui teada sain, et tegelt oli me instruktor kl 7.30ks k2skinud tulla. Et tegelt j2in ainult 10 minutit hiljaks. Ja keegi ei 6elnud midagi. Ei m2rgatudki vist, et mind polnud. Ma ei pidanud vabandama. Ei pidanud tooma seda tobedat vabandust, et mu 2ratuskell ei helisenud. Pyksid l2ksin panin p2rast vetsus ilusti 6igetpidi jalga. Ja seda tean juba ette, et j2rgmine kord kuni oma elu l6puni panen ma kaks kella helisema.