Uni ei taha tulla t2na. J6udsin just paar p2eva tagasi tagasi oma j6uluvaheajalt Kaliforniast ja olen arvatavasti ikka sealse ajarezhiimi peal - st kolm tundi taga. Pea on nohust paks muidugi ka. Kummaline, aga nii hea on j2rsku tagasi siin kylmas New Yorgis olla. Mis sellest, et Kalifornias meie uue kodu taga6uel kasvavad apelsinipuud. Ja 6itsevad lilled, mille nimesid ma ei tea. Siin on see ilus roosip66sas, mis kevadel ja suvel yle mu katuse ronib ja magustasti l6hnab, raagus. Ja k6ik muud asjad on raagus ka. Nagu talvel peab. Ise tunnen end ka poolenisti raagus, kuskil poolepeal, mingis karuses talveunes ja h2maras ootuses, et kui kevad tuleb, siis k6ik muutub...
Selle aasta plaanid on konkreetsed. L6petan kooli. 6pin Kaliforniat tundma, st oma kodukanti. Loen v2hemalt 10 raamatut l2bi. Hakkan rohkem jala k2ima ja v2hem autoga s6itma. Ja 6pin rohkem rahul ja t2nulikum olema. K6ige HEA eest, mis on. Ja kogu ylej22nud asjade eest. 
No comments:
Post a Comment